Viis põnevat fakti, mis panevad sind filmi „Soo“ teise pilguga vaatama

Oskar Lutsu ainetel valminud eestikeelne romantiline põnevusfilm „Soo“ on jõudnud nüüd ka Apollo TV filmiriiulile ning on kütkestav vaatamine nii omapäi kui kaaslasega.

Film on väga ajastutruu nii tegelaskujude kõnemaneerilt kui ka ümbritsevalt keskkonnalt. Et aidata vaatajal filmi veel paremini sisse elada, toob Apollo TV sinuni viis fakti, millele filmi nautides muidu mõelda ei pruugikski.

NB! Artiklis on viiteid filmis toimuvale! Kui sa ei ole veel filmi näinud, siis saad seda vaadata Apollo TV keskkonnas.

1. Filmi esilinastus. Algne esilinastus pidanuks filmimeistrite plaanide kohaselt toimuma 2021. aasta suvisel 20. augustil, mis lükati aga suure viirusleviku tõttu edasi kaugemale sügisesse. Haigusleviku tõttu sai sügisest aga kevad ning viimaks nägigi film päevavalgust hoopis Oskar Lutsu 135. aastapäevale pühendatud üritusel 2022. aasta 8. jaanuaril. Laiema vaatajaskonna ette jõudis film Eesti kinodes 14. veebruaril.

2. Virvatulukesed. Oskar Luts on oma „Soo“ jutustuses korduvalt virvatulukesi maininud – samuti käivad need läbi paljude maade rahvapärimusest. Kuigi filmis me virvatulukesi ei kohta, on tegemist lisaks legendile siiski ka reaalselt esineva loodusnähtusega. On tugev hüpotees, et virvatuled on rabataimede lagunemisel tekkinud gaaside ja hapniku kokkupuutel iseeneslikult süttinud ja kiirelt ära põlevad leegid. Siiski ei ole teadlased tänini suutnud virvatulesid laboratoorselt taas-tekitada.

3. Mõisaproua oopium. Filmis tilgutab mõisaproua Martinson oma joogi sisse paksu pruunjat vedelikku, mida ta Toomasele oopiumina tutvustab. Et aga puhas oopium on üldjuhul tahke ning seda on aastatuhandeid pigem suitsetatud, kasutas mõisapreili tõenäoliselt Laudanumi, mis on umbes 10% oopiumisisaldusega tinktuur, mida Euroopas juba 17. sajandist nii valuvaigisti kui narkootikumina kasutati.

4. Tellitud ratsaportree. Proua Martinson palub Toomasel maalida endast ka ratsaportree, mis ajalooliselt on viidanud väga kõrgele positsioonile ühiskonnas. Üldiselt maaliti monarhi ennast või tema lähisugulasi. Et proua Martinson ei ole vereliinilt aadlik ning mõisahärra oli kõigest aasta pärast proua saabumist müstiliselt hukkunud, tundub üsna selge, mida proua Martinson ratsaportreega taotleb…

5. Madjaku sileraudne püss. Madjak sihib filmis Toomast küllaltki klassikalise sileraudse lahtimurtava relvaga, mis aga Toomase suureks õnneks vihma käes ei tulista. Selleks ajaks – 20. sajandi alguseks – kasutati püssides aga ammugi padruneid, mitte enam lahtist püssirohtu, mis märjaks saades võiks süttimata ja tulistamata jätta. Seega on teadmata – kas püssi takistab tulistamast jumalik abikäsi või olid parasjagu laetud padrunid lihtsalt praagid.

Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel põhineva mängufilmi “Soo” sündmustik toimub 1917. aastal, kui Euroopas möllas Esimene Maailmasõda ja Eesti idapiiri taga lahvatas revolutsioon. Noor kunstnik Toomas Haava (Franz Malmsten jr) tuleb Pariisist tagasi venna sootallu ja mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga (Martin Kork), kes ahistab kohalikku tütarlast Hildat (Hanna-Ly Aavik).

Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning Toomas avastab ennast järsku keset pinevat võitlust armastuse eest, mille tõttu tuleb tal rinda pista nii kohaliku jõhkardiga kui ka eneses kasvava ebakindlusega.

Loodame, et need viis fakti teevad sinu filmikogemuse veelgi põnevamaks. Muide – Apollo TV keskkonnast leiad lisaks „Soole“ veel palju muudki põnevat: Eesti ja välismaised filme, sarju ja lastesaateid – seda kõike reklaamivabalt ja ühe kuutasu eest. Lisaks toob kodumaine teleteenus sinuni ka üle 50 telekanali 14-päevase järelvaatamisega, mis täiendab sinu isiklikku faktivaramut veelgi. Apollo TV’d saab kasutada nii telerites, nutiseadmetes kui ka arvutiekraanidelt – korraga kuni kümnest erinevast seadmest. Uuri täpsemalt info.apollo.tv.